Sooduspakkumised

Blogi

Näohooldus - kui tihti ja miks?

08.01.2018
Näohooldus - kui tihti ja miks?

 Kui tihti peaks käima näohoolduses? Seda küsimust esitatakse mulle loomulikult väga tihti. Teine täiesti tavapärane küsimus on, et miks on üldse näohooldust vaja, kui nahal pole ebapuhtusi ja koduhooldus on väga eeskujulik. Ma tean, et on levinud palju müüte, et kosmeetikud soovitavad võimalikult tihti käia kõige kallimates hooldustes raha eesmärgil ja kindlasti on ka selliseid, aga omast käest võin öelda, et soovitused tulenevad ikka naha vajadustest. Selleks tuligi mõte teha postitus antud teemal ja hea ülevaate andmiseks vaataks enne üle mida kujutavad endast erinevad nahatüübid ning mida neil vaja on.

1. Normaalne nahk - üks haruldane nahatüüp kosmeetiku juures, millega on õnnistatud umbes kümmet protsenti inimestest. Nendel õnnelikel inimestel on hea jume, hea vereringe, roosakas virsiku nahk ja ebapuhtusi ei ole. Võivad esineda üksikud komedoonid ninal ja lõual ning poorid on väikesed või vähenähtavad. Tundub ju üsna ideaalne ja tekibki mõte, et mida sel kosmeetikul ikka sellise nahaga teha on.

2. Kuiv nahk - see on nahk, milles on vähe niiskust ja rasu ning sarvestumisprotsess on häiritud. Selline nahk võib olla ketendav ja kare, ta on õhuke ning vereringe on aeglane, poorid ei ole nähtavad ja ebapuhtusi pole samuti näha. Võib esineda miiliume.

3. Kombineeritud nahk - näol on rasused, kuivad ja normaalsed piirkonnad. Üldjuhul T-tsoon on rasune ja põsed normaalsed või kuivad ning komedoonid, ebapuhtused ja suurenenud poorid on just T-tsoonis. Nahal on niiskussisaldus alanenud ja seetõttu võib esineda ketendavaid laike ja punetust. Vereringe on halvenenud, jume halb ja värvus ebaühtlane.

4. Rasune nahk - jaguneb kaheks: õliselt rasune ja pinnakuiv rasune. Rasusel nahal toimivad rasunäärmed liiga intensiivselt, seega iseloomulik on liigne rasueritus. Kusjuures liigne higieritus kiirendab samuti rasueritust naha pinnale. Nahk on jumetu, tuhm, hallikas, läigib, vereringe on halb ja aeglane, paksuselt on paksemapoolne või paks. Poorid on suured ja laienenud ning esinevad komedoonid, paapulid ja pustulid (rahvakeeli vistrikud).

 Õliselt rasusel nahal on niiskussisaldus normaalne, vereringe on halb ja nahavärv on hallikas/kollakas. Pinnakuival rasusel nahal on niiskussisaldus alanenud, aga rasueritus lisandunud. Rasu kuivab naha pinnale ning naha pind on kuiv, kare ja ketendav. Jume on hall ja elutu ning vereringe on aeglane. Sellisel nahal esineb sageli tundlikkust.

 Mainiks veel ära, et tundlik nahk ei ole nahatüüp - seda võib esineda kõigil!

 

 Kui tihti tuleks siis erinevate nahatüüpide puhul kosmeetiku juures käia ja miks? 

Üldjoontes on ideaalne, kui inimene käib iga 4-6 kuue nädala tagant regulaarselt, sest siis on tulemus kõige efektiivsem.

1. Normaalse naha puhul on eesmärk säilitada naha elastsust, pidurdada vananemisprotsessi, säilitada naha niiskussisaldust ja nahka kaitsta.

2. Kuiv nahk - eesmärk normaliseerida rasueritust, parandada naha niiskussisaldust ja niiskussidumisvõimet, tugevdada hüdrolipiidkihti, aktiviseerida naha toiminguid, pidurdada vananemisprotsessi ja tugevdada kapillaare. Sellisele nahale on hea teha ensüümkoorimist ja massaaži rikkalike lipiide sisaldavate kreemide või õlidega.

3. Kombineeritud nahal on eesmärk tasakaalustada rasueritust kogu näol, naha puhastamine, pooride ahendamine, vereringe parandamine, naha pehmendamine, nahaärrituste tekkimise pidurdamine, põskede niisutamine ja ealiste muutuste ärahoidmine. Nahk vajab niisutavate ainete imendamist.

4. Rasuse naha puhul võiks näohooldust alguses teha isegi 2 korda kuus, et hoida nahka puhtana. Õliselt rasusele nahale on vajalik rasuerituse normaliseerimine, vereringe parandamine, ebapuhtuste eemaldamine ja nende tekkimise pidurdamine ning pooride ahendamine. Pinnakuivale rasusele on samuti vajalik rasuerituse normaliseerimine, naha puhastamine, vereringe parandamine, pooride ahendamine ning lisaks veel niiskussisalduse parandamine (ja naha rahustamine).

 Kui nahal esineb lisaks tundlikkust, siis on vaja nahka rahustada ja takistada reaktsioonide tekkimist, elustada mikrovereringet, et naha ainevahetus paraneks, tugevdada nahka (hüdrolipiidkihti ja naha toiminguid). Esimesed kolm kuud sobivad kasutamiseks rahustavad tooted, aga edaspidi ainult rahustavate toodete ja hoolduste kasutamine ei ole nahale hea, sest siis ei saa nahk tugevdada oma vastupanuvõimet ja vananeb enneaegselt!

 

 Igaüks saab teha ise kodus ka koorimist ja maski, aga kosmeetikul on üldjuhul intensiivsema toimega maskid ja näiteks minu lemmikud - kummimaskid. Kummimaske nö tavamüügis eriti ei leidu ja iseendale seda peale panna on ka minu silmis üsna keeruline. Lisaks on enamus poodides müügil olevad näokoorijad teradega mehaanilised koorijad ning oma kogemuse põhjal saan öelda, et enamusele need ei sobi ja kodus neid kasutades tehakse nahale hoopis kahju! Muidugi on väga tähtis osa näohooldusest ka massaaž. Ma olen kuulnud, et osad teevad seda ise kodus, aga enne isetegevust tasuks ikka kindel olla kas võtted ja piirkonnad on õiged. Massaaži tegemine nõuab näo lihaste tundmist ja valesti tegemine pole kindlasti hea. Kui inimene on näomassaaži õigesti ära õppinud ja teeb seda õigesti, siis see on väga imetlusväärne, sest mina näiteks ei kujuta ette kuidas seda endale teha. 

 Milleks on massaaž üldse vajalik ja mida ta meile annab: 

  • parandab vereringet
  • paraneb naha hapnikuga varustatus, mistõttu naha olukord ja värv paraneb
  • eemaldab nahalt surnud naharakud - nahapind muutub pehmemaks, siledamaks, elastsemaks ja suureneb vastupanuvõime välisteguritele.
  • paraneb naharakkude uuenemiskiirus
  • paranevad rakuvaheaine toimingud: hapnik, toitained, ensüümid jõuavad paremini rakkudeni, jääkained omakorda rakkudest vere- ja lümfikapillaarideni. Massaaž kiirendab võõrkehade eemaldamist rakuvaheainest lümfisüsteemi kaudu. Paraneb mikrofaagide ringiliikumine, mis tugevdab immuunsüsteemi. 
  • parandab näolihaste toonust
  • mõjub närvisüsteemile rahustavalt, aitab maandada stressi
  • nahk muutub vastuvõtlikumaks toimeainetele

 

 Massaaž on kõige kindlam variant, mida lasta kosmeetiku juures teha. Praegu on levinud ka väga palju erinevaid aparaadihooldusi ja muid invasiivseid meetodeid, aga nende osas ma hetkel eriti sõna ei võtaks, sest ma tegelen nende uurimisega ning soovin põhjalikku ülevaadet nende toimest ja tagajärgedest. Happekoorimine on üks asi mille usku ma olen ja teostan seda salongis. See on üks meetod, mis on mind ennast aidanud akne ja aknearmide korral ning happed on lisaks looduslikku päritolu. Kosmeetikul on tugevamate protsentidega happed, kui need mis apteegis saadaval on. Toime on seetõttu tugevam, kogu tegevus on kontrollitud ja happekoorimisele järgneb neutraliseerimine ning vastav mask, mis on hoolduse juures väga olulised. 

 Probleemse naha korral on hea lasta kosmeetikul lisaks kõik puhtaks pigistada ja miiliumeid eemaldada. Selle jaoks on kosmeetikul poorilusikas, mida tuleb õige võtte ja tugevusega kasutada. Liiga tugevalt pigistades võib nahka hoopis traumeerida ning selle tagajärjel võivad tekkida kapillaarid.  

 Lisaks saab kosmeetiku käest nõu, et milliseid tooteid peaks kasutama, kui tihti ja miks. Mulle isiklikult on alati meeldinud, kui klient ütleb toote täpse nimetuse ja mis toimet antud toode lubab ning lisaks on pilt, karp või toode ise kaasas kust saan ma koostise üle vaadata, sest lihtsalt brändi nime ütlemine ei ütle väga palju. Nii on hea ülevaade kas miski vajaks koduhoolduses vahetamist, on midagi puudu või hoopis liiast.

 

Igaljuhul ma loodan, et selline ülevaade on abiks ning kellel on vähegi aega ja rahakott lubab, siis soovitan käia regulaarselt näohoolduses, sest see aitab kindlasti oma naha vajadustes selgusele jõuda ning regulaarne näomassaaž on investeering tulevikku!

LOODUSKOSMEETIKA - MIS SEE ON JA KUIDAS ÄRA TUNDA?

06.12.2017
LOODUSKOSMEETIKA - MIS SEE ON JA KUIDAS ÄRA TUNDA?

Mis on looduskosmeetika? Sellist mõistet tegelikult seaduses ei paistagi olevat ehk mõiste "looduskosmeetika" pole mitte kuidagi õiguslikult reguleeritud ega kaitstud. Looduskosmeetikaks võib nimetada ka toodet, milles on ainult 1% looduslikku päritolu aineid, mis on ikka üsna kurb. Ettevõtted on kasutanud erinevaid müügirikke inimeste eksitamiseks, sest koostist uurivad vaid vähesed. Näiteks panevad pakendile, et ei sisalda parabeene või mineraalõlisid, aga sees võivad olla siis isegi hullemad aseained. Looduskosmeetikast peab kindlasti eristama ka orgaanilist ja mahekosmeetikat, sest looduslikud ained ei pruugi samuti alati puhtad olla. Taimi ju tihti pritsitakse erinevate kemikaalidega, aga orgaanilises kosmeetikas saab sellist asja vältida. Muidugi on teine lugu looduskosmeetikaga, kus on põhilisteks koostisosadeks mineraalsed ained. Näiteks savi ei saa otseselt mahepõllunduslikult kasvatada ja seega ei saa sellist toodet orgaaniliseks nimetada. Üldiselt võiks siiski looduskosmeetikaks nimetada toodet, mis sisaldab vähemalt 95% looduslikke aineid ning samuti mõtlen mina selles postituses looduskosmeetika all sellise protsendiga tooteid, mitte alates 1%.
 Kõiges selles orienteerumiseks on väga abiks erinevad sertifikaadid:

NATRUE


 Standard Euroopast, mis algatati saksa orgaanilise kosmeetika tootjate poolt.

1.aste: nõuab, et koostisosad oleksid looduslikud ja ei pea olema orgaanilisest põllumajandusest. 
2.aste: Vähemalt 70% looduslikest koostisosadest peab olema  orgaaniliselt toodetud ja/või olema kontrollitud metsikust loodusest korjatud koostisosad. 
3.aste: Vähemalt 95% looduslikest koostisosades peab pärinema orgaanilisest põllumajandusest ja/või olema kontrollitud metsikust loodusest korjatud koostisosad.
 
ECOCERT 
 

 

 Vähemalt 95% looduslikku päritolu aineid. Kuni 5% võib olla sünteetilisi, mis on Ecocerti poolt lubatud. Ecocert ei luba toodetesse: loomseid aineid (v.a. Loomulikul teel saadavad ehk näiteks piim ja mesi), GMO, parabeenid, fenoksüetanool, nanoosakesed, silikoonid, PEG, sünteetilised lõhna- ja värvained jt)

 

Natural Cosmetic – vähemalt 50% taimset päritolu aineid, vähemalt 5% orgaaniline.
Organic Cosmetic – vähemalt 95% taimset päritolu aineid ja vähemalt 10% orgaaniline.
 
SOIL ASSOCIATION
 
 
Lubab osasid sünteetilisi säilitusaineid (näiteks fenoksüetanool isegi orgaanilises). Lisaks lubab Cocamidopropyl Betaine. Keelab sulfaate ja hüdrogeenitud aineid.
Organic – vähemalt 95% orgaaniline
Made with organic – vähemalt 70% orgaaniline
 
COSMEBIO
 Standard, mis on Ecocertiga sarnane ja tihti esineb sellega koos. Nõuab vähemalt 95% looduslikke koostisaineid ja välistab sünteetilisi lõhna- ja värvaineid, sünteetilisi säilitusaineid, GMO ja mineraalõlisid.
 
BDIH
 Saksamaal väljastatav sertifikaat – orgaaniline seal kus võimalik, toormaterjalide kasvatamise ja kogumise käigus ei tohi loodust kahjustada ning eriliselt tuleb jälgida ohustatud liikide heaolu säilimist, võimalikult vähe keemilisi protsesse, loomsetest ainult loomulikud saadused, ei luba loomadel testida ja tooteid kiiritada. Ei luba värvaineid, silikoone, mineraalõlisid, sünteetilisi lõhnaaineid, lubatud on ainult looduslikud või looduslikele sarnased säilitusained. 
 
 
 
 
ICEA
Itaalia. Keskkondliku ja eetilise sertifikatsiooni asutus. Ei tohi sisaldada GMO, naftasaadusi, tehislikke lõhna- ja värvaineid.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
COSMOS – BDIH, Soil Association, Cosmebio, Ecocert, ICEA – COSmetics Organic and natural Standard
COSMOS ORGANIC - 
  1. Füüsiliselt töödeldud põllumajanduslikud saadused - vähemalt 95% orgaanilised ja on olemas nimekiri ainetest, mis peavad olema orgaanilised. Lubatud on ainult lihtsamad füüsilised protsessid (sarnased toidule). 
  2. Keemiliselt töödeldud põllumajanduslikud saadused - valmistatud põllumajanduslikest toorainetest ja puhta tootmisprotsessi abil, mis järgib "rohelise keemia" põhimõtteid. Samuti on nimekiri koostisainetest, mis peavad olema orgaanilised.
  3. Vesi - elutähtis ja üks põhilistest komponentidest, kvaliteet on väga oluline.
  4. Mineraalsed koostisained - peavad olema puhtad ja tuleb järgida mitmesuguseid keskkonnaalaseid eeskirju nende kasutamisel ja edasisel töötlemisel.
  5. Muud ained - väga piiratud kategooria. Osad koostisained on hädavajalikud toote säilimiseks (peavad olema lihtsad ja avaldama minimaalset mõju).
COSMOS NATURAL – vastab kõikidele nõuetele välja arvatud minimaalne orgaaniliste ainete protsent.
 
 
 Sertifikaate on veel palju, aga tundsin vajadust ära mainida põhilisemad, sest muidu läheks nimekiri väga pikaks. Eelpool olev pilt on siis näitamaks, et sertifikaadi all on alati kirjas kas tegemist loodusliku või orgaanilise tootega ja neil on ikka erinevus.
Tihti leiab toodetelt veel erinevaid märgiseid: 
 
Luigemärk - keskkonnamärk, mis ütleb ei ärritavatele säilitusainetele, parabeenidele, lõhnaainetele lastele mõeldud kosmeetikas, EU nimekirjas olevate endokriinsüsteemi mõjutavatele ainetele ning selle märgisega laienevad nõudmised toote mõju osas keskkonnale (näiteks mikroplastide puudumine) ja pakendile.
Eesti Allergialiidu märgis – aitab allergikutel tooteid valida. Tooted, mis on ohutud, usaldusväärsed, ei sisalda lõhnaaineid või üldisi ärritavaid või ülitundlikkust tekitavaid aineid ja aitavad vähendada siseõhu saasteainete sisaldust ning millised sobivad tundliku nahaga inimestele või kes põevad allergiahaigusi.
 
 Need märgised samas ei tähenda, et kosmeetika on looduslik. Seal võivad olla näiteks sulfaadid ja propüleenglükool. 
 
Fair trade - Õiglase kaubanduse märgis, millest on väga palju infot aadressil http://www.fairtrade.ee/
 
Cruelty free ehk julmusevaba - annab mõista, et toodet pole testitud loomadel ja ettevõte ei toeta seda tegevust mitte kuidagi. Järjest enam disainitakse omale logosid, aga on siiski kolm kõige usaldusväärsemat sertifikaati: rahvusvaheline Leaping bunny, PETA Caring Consumer ja CCF jänes ehk Choose Cruelty Free. 
 
PETA on lisaks teinud uued logod, millega on lihtne eristada ka veganitele sobivat kosmeetikat: 
 
 
 Samas ainuüksi sertifikaatidest ei tasu samuti lähtuda, sest kõik ettevõtted neid endale ei taotle. Näiteks eestimaised tootjad - kui turg on väike, siis pole mõtet üüratut raha sinna panustada, sest Eesti loodus on üks puhtamaid ja siit saab head toorainet. Lisaks, kui ettevõtja investeerib sertifikaatidesse, siis see peab ju kuskilt tagasi tulema ning see tähendaks toodetel hinnatõusu. 
Kuidas siis eristada ilma sertifikaatideta looduslikke tooteid sünteetilistest või siis nendest kus ongi ainult 1% looduslikke aineid? Kõige kindlam viis on koostise lugemine ja algul võib see väga ehmatav olla, aga samas see läheb ajaga palju lihtsamaks. Esialgu võib lähtuda sellest, et mida rohkem on ladinakeelseid nimetusi, seda rohkem on seal looduslikke aineid. Samas ei tasu kohe mõelda, et keerulised nimed on kohe sünteetilised ained ja nagu eelpool oli kirjas, siis orgaanilised tooted võivad sisaldada kuni 5% sünteetilisi aineid.

Koostise lugemisel ja selle mõistmisel on väga abiks selline koht nagu http://www.ewg.org/skindeep/

Ained, mida võiks vältida kosmeetikas: 
 
  • Mineraalõlid – paraffinum liquidum, vaselin, petrolatum, ozokerite, cera microcristallina, hydrogenated polyisobutene, cyclomethicone – takistavad naha loomulikke funktsioone, ei imendu nahka ehk jäävad pinnale kilena. 
  • Parabeenid – allergilised reaktsioonid, lööbed. Seos rinnavähiga, sest parabeenid jäljendavad östrogeeni käitumist.
  • Sulfaadid – sodium laureth sulfate, sodium lauryl sulfate - Ärritab nahka/silmi/hingamisteid
  • Propüleenglükool – propylene glycol – võib nahast läbi tungides nõrgendada valkude ja rakkude struktuuri. Üks sagedasemaid allergeene. On viidatud ka kesknärvisüsteemi häiretele. 
  • Ftalaadid – phtalates – (küünelakid, lõhnad) On leitud seoseid viljatusprobleemidega ning rasedusaegsete tüsistustega. Ftalaadid mõjutavad hormoonide käitumist. 
  • Triklosaan – triclosan, 5-chloro-2-(2,4-dichlorophenoxy)-phenol – (hambapastad, deodorandid, pesuvahendid) Jääb pidama rasvkudedesse ega lagune. Võivad tekkida dioksiinid, mis põhjustavad vähki. Pideva tarbimise puhul on oht normaalse mikrofloora häirumiseks. 
  • BHT – E321, butylated hydroxytoluene (päikesekaitsekreemid, huulepulgad, näokreemid, dekoratiivkosmeetika) Tugev allergeen ja seostatakse kesknärvisüsteemi haigustega. Laguneb aeglaselt ja koguneb organismi. 
  • 1,4-dioxane – vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava nahahooldustoodetes. Lagundab rakumembraane, kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja neere.
  • Polyethylene Glycol (PEG)- kiirendab naha vananemist, nahkaärritav, vähendab naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib kudedesse.
  • Mikroplastid - Polyethylene, Polypropylene, Polyethylene-terephthalate, Nylon-12, Nylon-6, Polyurethane, Acrylate, Copolymer 


(Osa infost kahjulike ainete kohta sain Tradehouse ajakirjast)

 
Tihti on kosmeetikas vaja sünteetilisi aineid toote säilimiseks. Looduskosmeetikas kasutatakse säilitusainetena: 
  • Õhukindel pakend (näiteks Mega Airless)
  • Ürdid ja eeterlikud õlid – osadel ürtidel on seente ja bakterite vastased omadused. 
  • Alkohol
  • E-vitamiin ja taimsed õlid
  • Pooltehislikud ohutud säilitusained – näiteks bensüülalkohol, mille on Ecocert heaks kiitnud.
 
 Nüüd, kui oled leidnud endale puhta koostisega tooteid, siis kahjuks see ei pruugi kohe tähendada, et need tooted sulle sobivad. Looduskosmeetika näol valid endale küll puhtad, kasulikud ja mürkidest vabad tooted, aga mõnest võib esineda allergiat. Kui sa tead, mille vastu sul allergiad on, siis seda tuleb kosmeetikas samuti välistada. Veidi keerulisem on neil, kes neid aineid ei tea. Minul isiklikult on õnneks läinud nii, et mu nahk ei talu sulfaate ja tehislikke lõhnaaineid, aga looduslike toodetega probleeme pole eriti olnud. Samas mõnel on reaktsioonid ainult looduskosmeetikast ning nii tekib kiiresti eelarvamus, et looduskosmeetika ise ei sobi. Esimest korda looduskosmeetikaga kokku puutudes ei tasu kohe kogu kosmeetika arsenali endal välja vahetada, vaid pigem toode toote haaval. Nii saad lihtsasti välistada tooted mis ei sobi ning tulevikus ka neid võrrelda, et leida ühised ained, mis võiksid need kurjajuured olla. Kui hirm on algul kohe väga suur, siis võib ka teha allergiatesti ehk lihtsalt randme siseküljele panna 24 tunni jooksul toodet 2 korda.
Sagedasemad allergeenid: 
  • Aroomiained - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Tuntuim on peruu palsam. 
  • Taimseid valke sisaldavad kummel, saialill, nõges, aaloe, nisuidud, avokaado, kiivi, tsitrusviljad, pähklid (ka kookos), porgand, seller, rabarber, mesi .
  • Loomseid valke sisaldavad: piima ja muna valgud (albumiin, kaseiin, allantoin); mitmesugused kudede valgud (kollageen, elastiin jt.), platsenta.
  • Nikkel – näiteks sätendavad juukselakid
  • Kroom – näiteks toonivad kreemid ja puudrid
  • Alumiinium – deodorandid
  • Sünteetilised säilitusained, sulfaadid, propüleenglükool, tehislikud lõhna- ja värvained.
Kui oled vegan, siis on koostise uurimist veel rohkem ja igal pakendil ei pruugi olla vastavat tähist. Ainuüksi vegan märgistusega toodete otsimisel jääb valik väga kesiseks.
Kosmeetikas kasutatavad loomsed ained on näiteks:

  • Kollageen - collagen
  • Lanoliin - lanolin
  • Mesilasvaha - cera alba / beeswax
  • Karbamiid / uurea – kusihape/ sünteetiline - carbamide / urea
  • Emu õli - emu oil
  • Keratiin - keratin
  • Platsenta - placental extract
  • Teolima - helix aspersa muller extract

Rohkem segadusse võivad ajada ained, mis võivad olla nii loomsed, kui taimsed ning pakendilt tihtipeale selle päritolu kohta infot ei leia. Osadel on päritolu sulgudes juures märgitud. Mõned näited ainetest, mis võivad olla loomsed või taimsed ja/või sünteetilised: 
  • Retinool - retinol (vitamin A)
  • Allantoiin – allantoin
  • Piimhape - lactic acid
  • Hüaluroonhape – hyaluronic acid
  • Glütseriin – glycerin
  • Letsitiin – lecithin 
  • Squalane/Squalene
  • Biotiin – biotin
 Eelmainitud Skin Deep lehel on kusjuures ainete juurde teinud PETA märkmed, kui on võimalik, et see võib olla loomset päritolu. Selline asi tekkis alles hiljuti ja mul on selle üle väga hea meel, sest ma ei mõista miks peaks loomade arvelt ilus olema.

 Nüüd, kui on siis kõik koostise aspektid läbi käidud, siis tuleb esile kõige tähtsam küsimus:

Kas looduskosmeetika on üldse tõhus?

Looduskosmeetika suunab nahka ennast ise aitama ning ta toetab naha loomulikke kaitsefunktsioone ja uuenemist. Looduskosmeetika on nii palju edasi arenenud teadmiste ja tehnoloogiate osas ning see ei tähenda enam ammugi ise köögis kreemi kokku segamist. Looduslikest ainetest saab aminohappeid, proteiine, vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante, taimseid tüvirakke, peptiide, ensüüme, AHA-happeid ja samuti hüaluroonhapet. Nii palju asju, mis annavad kõike nahale vajalikku. Tõsi on, et looduslike toodetega võib tulemus veidi kauem aega võtta, aga see on seda väärt, sest sa ei mürgita ennast ja sa kasutad tooteid, mis toetavad su naha funktsioone. Mineraalõliga kreem annab nahale küll kohese mugavustunde, aga samas tomib ta nii, et moodustab nahale "kile", mis siis ei lase nahal korralikult hingata ja segab naha normaalset talitlust. Ma saan aru, et kohest mugavustunnet on vahel vaja erinevate nahaprobleemide korral. Näiteks atoopikutel on vaja vahel kohest leevendust ja parafiin võib jah üks kindel variant olla, sest ta annabki koheselt niisutatud tunde(!) ning üldiselt ei tekita allergiat, aga seda võiks siis kasutada kuni hullem on möödas. Apteegis on looduslikku kosmeetikat väga vähe ja enamus tooted ikka sisaldavad sulfaate, silikoone ja mineraalõlisid. See on põhjus miks ma ütlen, et apteegikosmeetika on samuti nagu ravimid, mida võid osta selleks, et leevendada vaevusi, aga mitte pikaaegselt kasutada. Ravimitel on omad kuuride pikkused ja kõrvaltoimed.
 Ma ei ole päris seda usku, et kõik looduslik või orgaaniline kosmeetika oleks tõhus. Kui sul on lihtne õlide segu vananemisilmingutega võitlemiseks, siis ma ei usu, et see on nii tõhus. Rohkem usun näiteks seerumisse kus on looduslikke õlisid ja taimseid ekstrakte. Tänapäeval käib looduskosmeetikaga kaasas mitte ainult vanarahvatarkus, vaid ka teadus ning tänu sellele kooslusele muutub looduskosmeetika maailm järjest usaldusväärsemaks ja tõhusamaks.

 Looduskosmeetikat kasutades hoiad ka loodust, sest see vähendab mürkide sattumist keskkonda. Lisaks ei kasutata looduslikus ja puhtas kosmeetikas üldjuhul mikroplaste (loe lisaks SIIN, sest antud teema on ülioluline!). Mikroplaste tuntakse üldjuhul kooriva ainena ja kehakoorijates on selleks alternatiiv puidumassist biolagunev tselluloos atsetaat (cellulose acetate). Looduslikes toodetes kasutatakse kooriva ainena ka näiteks marjadest/puuviljadest saadud kivi või pähklite pulbrit, kohvi, suhkrut ja soola. Mikroplastide kohta tasub end rohkem kurssi viia selle tõttu, et see ei tähenda vaid terakesi - vahel kasutatakse seda tekstuuri parandamiseks ja tavalise kreemi korral ei pruugi sellele ju mõeldagi.

 Looduskosmeetika tootjad peavad rohkem mõtlema ka pakenditele ja veidi infot taaskasutuse kohta:
Rohelise Punkti märk: Tegemist on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides kasutatava märgiga, mis tähendab, et toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile aja ära elanud pakendi väi toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks.

Möbiuse leht: Valged nooled valgel taustal näitavad, et toode või toote pakend on taaskasutatavad (recyclable). Mustad nooled valgel taustal või valged nooled mustal taustal näitavad, et toode või pakend on valmistatud taaskasutatud materjalist.

Plastikute taaskasutuse kohta on hea ütlus "reduce before recycle", aga kahjuks ei saa päris nullkulu laadi kosmeetikaga teha, sest seda ei ole võimalik osta oma totsikusse. Tooted lihtsalt ei säili nii. Samas muidugi tasuks vähendada kosmeetika kokku ostmist ja pigem investeerida korralikesse toodetesse, mis leiaksid tõepoolest kasutust ja ei peaks hiljem tervet hunnikut pudeleid ära viskama. Loe lisaks plastikute liikidest SIIN!
 
Ja nüüd on mul teile küsimus - miks eelistada kemikaale täis mürgist ja naha loomulikke funktsioone häirivat kosmeetikat, kui sa saad olla ilus tervislikult ja seda nii endale kui keskkonnale ohutumalt?